tag:blogger.com,1999:blog-37308732009-10-26T02:59:44.267+02:00vaasalinna väiketontpoliitilislingvistiline juheHannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comBlogger897125tag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-39516554986537803942009-10-26T02:44:00.003+02:002009-10-26T02:59:44.275+02:00alles see oli, kui kümne aasta möödumise puhul kooli lõpetamisest toimus klassi kokkutulek. omamoodi õõvastav ja kummaline väljavaade, eksole (samas, ootamatult, üldsegi mitte eriti õõvastav ega... noh, üldse mitte eriti õõvastav kogemus). inimesed olid üldiselt sellised nagu neist oodata oligi, ilmselt oleme ka juba piisavalt vanad ja samas ka siiski veel piisavalt noored, et mitte tunda enam/Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-86091291772555798002009-08-17T19:53:00.002+03:002009-08-17T19:54:05.246+03:00kunagi sai trolliga sõidetud pikalt ja pidevalt, sest selleks, et mustamäe tagantotsast välja saada, oli ikkagi kõige mõistlikum trolli kasutada. peale selle olid lühemad trolliotsad lahutamatu osa ka eepilistest noolekamängudest (kirjutasime peatuses suurelt asfaltile, et "troll nr 5 2 peatust", see oligi kõige parem moodus lähenevatel jälitajatel eest lipsata) ja mõnikord istusime lihtsalt Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-13394283850891245042009-08-14T18:54:00.002+03:002009-08-14T19:00:28.119+03:00täna on mul külas käinud kolm tugevat eesti poissi. eriti muljetavaldavad olid need kaks viimast, kes pesumasina kitsast keerdtrepist üles vinnasid. põhimõtteliselt, kui see krempel oleks veel sentimeeter laiem olnud, oleks see igavene jurakas samsung, mis eile teiseltpoolt raudteed euronicsist ostetud sai, sinna trepi vahele ka igaveseks kinni jäänud. poistele igaljuhul props.oksana livingust Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-8421316045039149122009-08-09T02:56:00.003+03:002009-08-09T03:00:21.965+03:00ma arvan, et see kastilabürindi tekitamine üle terve toa on üks minu moodus ärgitada ennast lõpuks ometi pakkimisega tegelema, sest vastasel juhul oleks tegemist lihtsalt puhtakujulise iseloomunõrkusega ja ei tahaks ju ikkagi, hoolimata kõrgest elueast ja aastatepikkusest kogemusest niimoodi uue eluetapi künnisel siiski iseenda suhtes täielikult lootust kaotada. igatahes olen ma nüüd kastistanud Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-11801452337119627892009-08-04T16:15:00.002+03:002009-08-04T16:17:05.077+03:00ma ei tea, kas see on mingi rusikareegel, et korteri sisustamisel ei tohi mitte ükski projekt laabuda päris nii nagu nad seda loogiliselt teha võiksid (noh, et lähed ütled vastava suunitlusega ettevõttele, mida sul vaja on, nemad ütlevad, et teeme ära, sina köhid neile pappi ja mõistliku ooteaja järel ongi toode sellisena nagu sa teda ette nägid sul apartemendil olemas). ainukese äärmiselt Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-82826860909869462982009-07-09T01:10:00.002+03:002009-07-09T01:49:59.704+03:00pühapäeva õhtuks liikus mõte täpselt nii palju, et ma teadsin küll, et mingid riided tuleks pessu panna, aga ei suutnud otsustada, et millised või siis et üldsegi ennast tooli pealt püsti ajada. laulupidu oli olnud neli päeva peavalu, sõna otseses mõttes. mul õnnestus seda küll kuulata laivis, aga vaatama pidin telekast, umbes kümnesekundilise viivitusega. ja seal laululava all ei ole ikka üldse Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-5845671307685669002009-06-25T21:56:00.002+03:002009-06-25T22:44:26.761+03:00olen juba jõudnud järeldusele, et suvi ei ole siiski mõeldud reisimiseks. kui ilmtingimata peab reisima, siis soovitaksin selleks kevadet (mis sellisel päeval nagu täna tundub ikka üks uskumatult tore aastaaeg). või kui ilmtingimata peab suvel, siis soovitaksin mitte reisida sinna, kuhu kõik teised ka reisivad. või siis mõnda suuremat sorti linna. london oli täna igatahes tapvalt palav ja Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-37389411032547890782009-06-22T15:25:00.002+03:002009-06-22T15:31:40.322+03:00juba paljas mõte selle nädala tööteekonnast hakkas mind kurnama juba enne kui ma selle tööotsa eelmisel nädalal üldse vastu võtsin. eile öösel kohutas hommikul aset leidev mind veelgi rohkem. praegu, kopenhagenisse jõudnuna on tunne juba enamvähem okei. sest inglismaa mulle ju tegelikult meeldib ja bristol pidi ka kuuldavasti kena paik olema ja pärast töökohustuste täitmist on soolas üks Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-60265084080354502322009-05-15T18:36:00.004+03:002009-05-15T18:51:31.757+03:00ostsin endale täiesti kogemata praegu ilmselt maailma rôvedaima joogi. istub siin mônitava ilmega nüüd minu kôrval nôukogu maja tôlkide toa arvutilaual. tundub nii räige, et ma pole julgenud seda isegi lahti teha -- cocacola light lemon. vajutasin automaadil katastrofaalselt valet nuppu, noh. kusjuures sinna läksid ka minu viimased sendid, nii et kui siit diivani vahelt just 60t senti ei leia, Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-10778141462479201422009-05-07T14:48:00.002+03:002009-05-07T15:12:04.194+03:00ametiaeg tiksub vaikselt lôpule. täna läks terve hunnik plenaarikônesid selle nahka, et saadikud kukkusid ülevoolavalt kôike ja kôiki püha ürituse nimel mööda saadetud 5/10/25 aasta eest tänama. oma osa sai ka volinik tajani, kes juhtumisi kohal oli ja ônnelikul kombel ka endine parlamentäär on. ideoloogilised erinevused hägustusid ja isiklikud ebasümpaatiad olid kui meelest pühitud.viimase hetkeHannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-32562802018611057672009-04-29T16:18:00.003+03:002009-04-29T17:24:25.677+03:00eilne päev vilniuses oli küll selge näide sellest, kuidas ajavõit tegelt ilgeks ajatapmiseks kujuneb. kohaliku peatänava mambopizzas biifsteigitükki kahvli otsas keerutades ütles meelis selle kohta mõtlikult, et tundub nagu oleks me vilniusesse lõunat sööma lennanud.ma ei olnud vilniuse lennujaama enne väljast näinud (suvel odessasse minnes nägin seest ära) -- näeb välja nagu keskmise suurusega Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-64610569383206119272009-04-27T01:14:00.002+03:002009-04-27T01:46:15.418+03:00otsustasin kunagi sügisepoole, kui oli juba ilmselge, et surutis, mis mind tõesti absoluutselt ei mõjuta, avaldab siiski teatavat survet kinnisvarasektorile, et kevadel ostan korteri. siis vahepeal tuli kaks nädalat intensiivi, vesi kopsus jne., mis kõik aitaski märkamatult aega kevadesse veeretada. ja noh, siin me nüüd siis oleme.eks ma ju teoreetiliselt teadsin, et see korteriotsimine on üks Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-83176597296883157792009-04-24T20:32:00.002+03:002009-04-24T21:05:13.814+03:00nädal strasbourgis on näidanud, et ega vorm tegelikult täielikult taastunud ei ole. eile näiteks olin kell kümme juba täiesti valmis kõrvad pea alla panema ja õhtusöögi kõrvale joodud kohalik riesling ei tekitanud mitte tahtmist kusagil veel klaasikest võtta, vaid pigem olin huvitatud oma silmalaugude siseküljele pikema pilgu heitmisest.samas võib teatav kurnatus tuleneda ka sellest, et seoses Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-45656708912840416042009-04-01T01:03:00.002+03:002009-04-01T01:21:03.981+03:00see on muidugi huvitav, kui palju on inimestel pimesoolelugusid rääkida. minu lemmiklood on muidugi need "lõhkes, aga sain nädalaga koju" lood. eriti vaimustatud olin ma nendest lugudest siis kui mind parasjagu neljandat nädalat nõeltega torgiti. mõned lood on sellised, kus, ütleme, puudub kulminatsioon. et kuna olukord ei tundu nii pakiline, siis saadetakse erakorralisest meditsiinist koju Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-9197048299642508952009-03-19T22:43:00.002+02:002009-03-19T23:00:20.758+02:00kui keegi nüüd tõesti küüsi närides arvuti ees ootas, et mis siis edasi, siis tõesti vabandan. edasi läks paremaks ja nädal tagasi lasti mind lausa haiglast välja.kõik see värk, ja peamiselt see tõesti absurdselt pikaks veninud haiglaots (kokku viis nädalat) oli mind nii õhukeseks tõmmanud, et ma lihtsalt ei julgenud pöördest paremuse poole midagi kirjutada. mitte, et ma oleks kartnud midagi ära Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-59095929645017586652009-03-04T22:51:00.003+02:002009-03-04T23:01:26.461+02:00olgem ausad, hetketi suudame siiski suunata pilgud ka helgesse tulevikku.Hanna says:rootsi prints on ka jälle saadavalkadri says:ookadri says:väga heakadri says:nüüd peaks kruisile minemaHanna says:onjuHanna says:ajastus is everythingHanna says:kuigi, arvestades, et oli kümneaastane suhe, võib-olla on hetkel veidi on the reboundhHannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-10083112460961158882009-03-03T21:57:00.003+02:002009-03-03T22:08:14.773+02:00tänase päeva tippsündmusele pakuvad tõsist konkurentsi muidugi kopsuröntgen (olen mõneti järje kaotanud, aga ma arvaks, et neljas, võib-olla ka viies...), naha alla glükoosilahusest lumepalli tekitanud lekkiv kanüül, peakirurgi isiklik visiit/voodiserval istumine ja külaskäik prouadelt, kes meie sõprussuhet juba veidi ühepoolsena nägema hakkavad (nemad peavad kogu aeg minu juurde tulema, mina Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-91103216638827040432009-03-02T19:31:00.002+02:002009-03-02T19:41:12.472+02:00pärast uimast nädalavahetust saabunud esmaspäevale olid, olgem ausad, suured lootused. noh, et võib-olla suudetakse nüüd teha midagi, mis ütleb ära, et mis mul siis tegelikult viga on ja tehakse ehk mõni otsustav samm selle asja parandamise suunaski.põhimõtteliselt jätkus siiski sama vana tsirkus, variantsioonidega. täna näiteks lükati süstal selga ja tõmmati kopsust testimiseks vedelikku. ma Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-56450586038731809892009-02-28T19:40:00.003+02:002009-02-28T19:50:35.262+02:00naabrimehel viskas eile öösel vist ikka lõplikult ära, sest hommikuks oli ta ikka üle ootuste nõudlik, lärmakas ja paranoiline. väitis, et pole kaks päeva süüa ega meditsiinilist tähelepanu saanud ja nõudis vaheldumisi tabletti, toaletti, kraadiklaasi (mitte, et tal, kaabakal, oleks hetkekski palavikku olnud kogu meie ühise intensiivis viibimise jooksul) ja peaarsti. lõpuks lükati talle mingi Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-16559767126578347992009-02-27T13:06:00.002+02:002009-02-27T13:16:41.787+02:00rahva tungival nõudmisel natuke progressist. või siis selle puudumisest. eile sain vähamelt kolm üllatunud telefonikõnet teemal "kuidas üldse on võimalik pimesooleopiga kolm nädalat haiglas olla?!" on, ja rohkemgi veel. ennustan endale vähemalt veel ühte nädalat.põhimõtselt, mind ei lohuta enam absoluutselt kuulutus, et ehk lastakse kohevarsti üldpalatisse tagasi. hoolimata sellest et intensiiv Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-29588532070459279132009-02-19T23:03:00.003+02:002009-02-19T23:09:36.844+02:00vähe sellest, et kõikides seriaalides, mida ma siin aja tapmiseks vaadanud olen, on keegi haiglasse sattunud ('eli stone' seriaalis lausa oli pimesoole teema käsitlusel, korduvalt. tuleb välja, et tegeleb seedimiseks heade asjade tootmisega, mitte ei ole lihtsalt kasutu aegreleega pomm -- tore teada saada, kui ise parasjagu voodisse aheldatud oled, sest oled just sellest heast vidinast ilma Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-72361448532129037822009-02-18T21:11:00.002+02:002009-02-18T21:25:26.111+02:00poolteist nädalat põhimõtselt elust pühitud. tegelt tundub muidugi mõttetu praegu veel halada, arvestades, et ma istun haiglavoodis püsti ja trükin, eksole. aga samas siiski...peaaegu et imetabane, millega päris kiiresti ära harjub -- külje seest välja tilpneva toruga näiteks, mis pahasid vedelikke minust välja jooksutama on mõeldud. eriti arvestades, et kolmest torust on tänaseks alles ainult Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-49772547099773730272009-01-22T03:28:00.003+02:002009-01-22T05:19:18.374+02:00tuvastasin praegu, et olen eelmisel nädalal tšehhis olles ka mingisugused märksõnad üles täheldanud. pärast seda tuli praha, mis mind oma eurodisnisusega nii endast välja viis, et ei jaksanudki enam olukorrakirjeldustega tegelema hakata. aga niisama raisku lasta neid ju ka ei maksa.täishäälikutega käivad tšehhid küll äärmiselt kokkuhoidlikult ümber (aga teevad kõik selle kuhjaga tasa oma Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-86536642693741465492009-01-21T05:10:00.004+02:002009-01-21T12:33:55.215+02:00mina isiklikult kuulutaksin võitjaks siiski vana bushi papaahha, mis pidevalt paremalt kaadrisse vajus. kuigi aretha mütsi küljes olev šlehv oli ka päris muljet avaldav. see, mis aretha brittide hümniga tegi, mulle niiväga nagu ei meeldinudki. aga, tänase piduliku päeva puhul, juhul kui on huvitatuid, kes selle peale varem komistanud ei ole, septembrikuine jutuajamine barack obama ja josiah Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3730873.post-32862837673330808652009-01-06T18:47:00.003+02:002009-01-06T19:10:13.754+02:00eile öösel teema variatsioonid vanale heale inimeste sünnipäeva puhul poolsurnuks ehmatamise kombele. hoolimata sündmuste käigu spontaansest iseloomust pääsesime vist siiki jällegi nii, et keegi ei ropendanud interkommis (kuigi mina vist siiski ühe korra, kadri juurde jõudes, ütlesin, et "laske sisse, idikad!". aga ma mõtlesin seda ju heatahtlikult. ja no olgem ausad...) -- isegi mitte need Hannahttp://www.blogger.com/profile/02275444336249290693noreply@blogger.com